trennid

Kokkuvõte üleeelmisest trennist. Jooksime pisikest rada, alustades tunnelitest ning järk järgult takistusi juurde lisades. Algus oli isegi päris hea, lõpus aga koer väsis ning minu oskuslikud liiga suured rabelemised andsid talle valesi märguandeid. Peale teist tekistust lahkus ta korduvalt tunnelisse põhjusel etma ei näidanud talle täpset pööramise kohta ning kummardasin liiga palju. Kui viga sai parandatud, siis hakkas asi palju paremini toimina.. Koer muidugi lahkus korduvalt tunneli nr 5 lõpus oleva kausi ja seal seisva isiku poole nõudmisega, et talle maiust antaks.

Pühapäevane trenn oli suhteliselt okei. Nüüd juba olen targem ning tulen pool tundi varem kohale. Mängin kahe palliga platsi tagaotsas ja teen klikkeriga kontakti harjutusi. Kui ta on pisut kontaktsem, siis lähen juba platsi keskele ja nii tasapisi liigun maneezile ligemale ilma, et ta täiesti hulluks läheks. Enne trenne veel 3 ringi ümber aia ja koer oli täpselt sellist nägu nagu poleks ma temaga midagi teinud. Õnneks normaliseerus ta päris kiiresti ja tore on, et isegi kui ta lahkub ja lahkub ka igasugune kaasamõtlemine ja kõrvakuulmine, siis ma saan teda enda juurde juba tagasi. Proovisime rõngast esimest korda tulla, kus Stefi sai vingerdavat ussikest hoida ja mina teisel poole koera kutsuda. Rajad läksid alguses untsu, sest Hera kiirus on ikka kordades kiirem kui minu oma. Ülesanne jõuda teise tunneli otsa enne teda tundub vahepeal suhteliselt ilmvõimatu ning kui ma seda ei tee, siis on koer ammu enne mind lahkunud juba kuhu iganes. Trenni lõpus sain ta küll juba istuma panna ja endale natuke edumaad võita, ning siis sai ka paar päris okeid rada joosta. Pean enda käte asendit rohkem jälgima ja natuke rohkem mõtlema, et mis pidi ma ennast pööran, sest muidu jooksen vist ennast ja koera vigaseks :D