jah..minul. Kuna meie perekonna punane saatanast kass Arjomm lahkus kevadel parematele jahimaadele, siis on mul nüüd juba kuu aega uus punane kass Joosep. Algus oli ilus kena - kass oli väheke arg ja tagasihoidlik, aga nüüdseks on nad Heraga punti löönud ja kui isegi kass väsib, siis koer jätkab hullumeelset ringi jooksmist ja vastupidi. Hommikuti olen neid pidevalt avastanud koos Heraga puuris istumas ja mingeid plaane pidamas. Tiiger hoiab aga kõrvale nendest tegemistest, sest vana kassiga ta küll mängis, aga uus ei ole tema masti loom.
Hera oli mul paar nädalat ka rivist väljas, sest kas õues joostes või kassiga mängides (kassil küll küüned lõigatud) sai ta torkekaava silma. Tükk aega ravimist on päädunud sellega, et põletik on silmast kadunud ja pisike hall täpp on veel alles. Seetõttu kannatasid muidugi ka trennid mõni aeg, sest ma ei tahtnud, et ta ülepinguaks ja pigem puhkaks rohkem.
Viimased paar korda on minu töögraafiku pärast käinud Elari trennides ja peale trenne helistades on ta häälest kuulda olnud, et ta trennid läksid kõike muud kui hästi. Ma ei pea vist ütlema, et see tekitas ikka tõsist frustratsiooni, sest kerge pubekas tõstab Heras pead ja mõni päev võiks ma temaga südamerahus kasvõi hispaania keeles rääkida. Nagunii midagi aru ei saa ja jookseb minema.
Siiski - siiski on ta viimase nädala jooksul läinud väga tubliks. Vedasin ta talli kaasa ja kuna mul kedagi abilist kaasas polnud, siis sain minu hämminguks oli ta nõus tallivahekäigus asetatud tekile istuma ja ootama kuni ma hobust pesin ja puhatasin. Inimesed, hobused ja isegi üks koer läks mööda, aga ta kannatas ilusti ja tuli teki pealt ära alles siis kui teda kutsusin. Ostsin ka kaks ühesugust nööriga palli millega mängida ja siis paranes kaa meie kontakt oluliselt. Proovisin ka ennem eilset trenni põllu peal nängida nendega ja väga hästi hakkas see tähelepanu ja keskendumine minule koonduma, kuigi noh issand kui pikk tee on veel minna.
Eilses trennis alguses tegi ta mul muidugi jeehat teiste juurde, aga minu salavahend (ehk siis ema tehtud kitsepiimast pannkoogid) ja klikker toimisid hästi ning peale paari esimest harjutust olin ma päris happy. Võibolla oli ka asi selles, et ma teda põllu peal ennem väsitasin, aga ta igastahes kuuldas hulka paremini kui ma alguses kartsin. Lõpuks küll kippusin ise kehaga valesi märguandeid andma ja koer väsima. Olen ka varem täheldand, et kui tal mõistus ära väsib, siis läheb ta ikka totaalselt lolliks ja hakkab amokki jooksma ning mõnikord võib endale sellega peaaegu, et viga teha.
Pühapäeval järgmine trenn ja uus katse
Lisaks väike video Herast ja Joosepist.
http://www.youtube.com/watch?v=VHo7rib2lT0&feature=youtu.be
No comments:
Post a Comment