Üle pika aja teen väikese kokkuvõtte meie tegemistest. Nimelt sai meie väiksem junsu 11.02 aastaseks ja suured õnnesoovid talle ja tema õdedele-vendadele. Plika on palju suuremaks kasvanud (nüüd kipub küll juba laiusesse kasvama ja tuleb sellel ümbermõõdul natuke silma peal hoida). Vahetasin sööta ja Tiiger on nüüd super konditsioonis, aga väikesele on toit vist isegi liiga rammus ja kuna mul ema tegeleb söökide ette andmisega, siis mõnikord kipub ta vähe heldekäeline olema.
Trennide süsteemi muutsime ringi. Peale seda kui trennid minuga katastroofiliseks muutusid läksime Rebase juurde abi ja nõu paluma. Koer läks palju, palju paremaks. Meie peakaotamine oli kindlasti kombineeritud ka Hera algava esimese jooksukaga, aga nagu Rebane ütles siis oli silmal valus vaadata kuidas ma trennis ise rabelesin meeleheitlikult, koer rabeles ja lõpuks lahkus minu juurest. Mõtlesin pikalt ja laialt ning tegime otsuse, et trennides käib edaspidi ainult Elari. Mina olen kodune kardinal, kes on väga tihti nädala sees kodus ja saan siis koertega käia väljas jooksmas ja trenni tegemas. Teen mõlemaga koeraga kodus trennivabadel päevadel harjutusi ja ettevalmistusi trennideks. Elari on vähe ..... tasasema temperamendiga ja seega sobivad nende omavahelised trennid paremini. Ma võtsin seevastu ette oma vanavara Tiigri ja hakkasime temaga jälle trenni tegema. Meie omavahelised iseloomud ja trennid sujuvad nagu paremini. Sellel otsusel oli väga mitu positiivset tulemust. Esiteks Hera sooritus paranes korduvalt ja Elari saab trennis juba täitsa kaasa teha ning teiseks Tiiger on lõpuks igasugusest "kutsika" stressist üle saanud. Kui varasemalt ta oli mängudes hästi ettevaatlik ja kartis nagu Herale liiga teha ja hoidis kohati ka eemale, siis nüüd käunutab ta väikest mõnuga ja laseb tal vinguda ja viriseda ning naudib iga hetke sellest. Jooksmas käies on Tiiger totaalses hoos ja jookseb ja lidub sellise rõõmuga ringi, et Heral on tõsiselt raskusi kannul püsimisega.
Kuna ma pean järgmine nädal ilmselt nagunii kodus hobuste jaoks krossitakistusi ehitama, siis üritan ka koertele mõeldes mõned takistused püsti panna, et ma saaks ka Tiigri jälle trennidesse haarata.
Aprilli lõppu registreerisime Hera Rakvere näitusele mõlemale päevale. Eks näis mis seal saab :)
Elari vähemalt on suures elevuses ja mulle on antud igapäevane korraldus koera kõrvu masseerida.
No comments:
Post a Comment