Miks bokser?

Mõtlesin, et panen kirja oma mõtted miks ja mida ma üldse oma koertege teha üritan. Meie pere on olnud totaalne bokserifänn juba väga pikka aega. See meeletult elurõõmus koer on uskumatult palju meile andnud ja minu jaoks väga suureks plussiks on see, et isegi vanas eas on bokser sama elurõõmus kui väike kutsikas ning otsib võimalusi mängimiseseks ning suhtlemiseks. Kuigi mu eelnevad koerad on olnud kodukoerad ja ma pole otseselt nendega koolis käinud, siis on nad suutnud õppida tegelikult väga palju ning seeläbi on neid lihtne pidada olnud. Nad on ülikiirelt ära õppinud kus tubades võib käia, kui pere sööma hakkab, siis tuleb köögist lahkuda ning kõik muud elementaarsed asjad on nad lennult ära õppinud. Maal on meil aial kaks väravat ning Tiigri puhul sai selgeks õpetatud see, et ise ei tohi väravast välja minna. Tema jaoks on seal kui nähtamatu piir, millest üle astuda ei või. Ainuke hetk mil ta võib seal üle tulla on siis kui ma ta ise sealt "piirist"üle tõstan. Päris palju  kordi on juhtunud kus ta aiast väljaspool joostes läheb õuepealt mingit mänguasja tooma ja avastab nördimusega, et tagasi ei saa, sest piir on ees. Ka Hera on juba enamvähem ära tabanud, et mingi teema on selle väravaga ja Tiigrilt õppust võttes sealt välja naljalt ei roni.

Tiigri kodukootud A-takistus (maakate värk noh)

Kuhu ma tahtsin oma jutuga jõuda on see, et tegelikult on bokser olnud ju ikka töökoer. Praegu aga ma ei näe väga palju, et teda selleks kasutataks. Ometi on ta suhteliselt kergesti dresseeritav, ta on väga atleetlik ning kontakti otsiv. Peaasi, et koolitamine oleks tema jaoks lõbus ja ta motivatsiooni hoitaks kõrgel. Ma tahakski proovida nüüd Heraga, et kui kaugele me jõuame kui nüüd korralikult trenni teeme ja pidevalt targematelt nõu küsime. Ma ise loodan, et suhteliselt kaugele, sest koer on ju tubli ja hea. Peaasi, et ise kõrval suudaks samal tasemel püsida.